Tööintervjuu on müügivestlus. Müüvad mõlemad pooled – nii tööandja kui ka tööotsija.
Tööandja müüb mõtet, et „meie firma on äge ja on hea mõte tulla siia tööle“. Kandidaat
seevastu müüb ideed, et tema palkamine on parim, mis selle firma ajaloos juhtuda võib.
Müügis on hea, kui kauba kiitmise kõrvale ka tuua välja veidi tagasihoidlikumad jooned. Nii
ka tööintervjuul – enda kiitmise kõrvale mõtle hoolikalt läbi nende külgede peale, mis
vajavad veel lihvimist. Küsimuse peale: „Millised on teie nõrgad kohad?“ võid julgelt välja
tuua enda arenguruumi ja siis näite selle kohta, kuidas sa tegeled sellega. Tihti kiputakse oma
puudusi varjama või siis vastatakse „ma olen liiga korralik“, „ma olen liiga töökas“ jne.
Sellised vastused kõlavad võltsilt ning tekitavad arvamuse, et kandidaat kas valetab või ei ole
kontaktis oma tegelike puudustega. Sest inimeseks olemise juurde käivad ka vead ja nendega
tegelemine.
„Milline on teie palgaootus?“ – see küsimus tekitab ärevust ka „sarikandideerijatele“.
Loomulikult on tööandjal juba palgavahemik (ülem- ja alampiir) paika pandud. Selle
küsimuse mõte on tavaliselt kandidaadi enesehinnangu piiride tundmaõppimine. Kui küsid
liiga vähe, siis võib see näidata, et sa ei väärtusta ennast piisavalt või siis pole sa eriti hea.
Müügis kehtib ju ka põhimõte, et odav kaup = halb kaup. Samas liiga palju küsides võid
tekitada intervjueerijates mõtte, et „me ei saa teda endale lubada“. Milline on siis hea vastus
sellele põletavale küsimusele? Palgaootust öeldes pane 10-10% tingimisruumi otsa.
Müügiläbirääkimistel ju ikka tingitakse. Igaljuhul väga vale vastus on öelda umbes nii: „üür
on mul x eurot, autoliising on x eurot, kütus on x eurot, söögi peale kulub x eurot – järelikult
alla xx euro kuus ma välja ei tule“. Selline mõttekäik on loogiline küll, aga jäta kalkulatsiooni
kujunemine oma „salainfoks“. Tööandja ei maksa kinni sinu tarbimisharjumusi ja elustiili
vaid sinu panust. Seega pigem serveeri summat, mida sinu kogemus ja panus väärt on.
Kindlasti hoidu ahvatlusest oma eelmisi tööandjaid kiruda. Isegi kui lahkusid pahandustega,
siis eelnevatest tööandjatest halvasti rääkimine pigem kahjustab sinu mainet. Mõnikord võib
tööandja veidi provotseerida sind rääkima – näitab et on väga huvitatud ja esitab täpsustavaid
küsimusi. Kandidaat suures meeldida tahtmise hoos võibki libastuda ja hakata rääkima halba
oma eelnevatest tööandjatest. Tavaliselt jah ühine vaenlane liidab, aga tööintervjuul pigem
mitte.
Lõpetuseks mõned üldtuntud ja levinud soovitused:
- Tee eeltööd – uuri firma väärtusi, maksekäitumist ja muud infot veebiavarustest ja
tuttavatelt. - Tunne kella – saab kohale pigem veidi (!) varem, kui hilinemisega.
- Logistika paika – uuri kuhu saad parkida ja millise bussiga kohale jõuad. Päris kehva
on kuulda hilineva kandidaadi vabandusi :“otsisin parkimiskohta, buss ei tulnud“ jne. - Mõtle välja lühike ja loov „liftikõne“ enda tutvustuseks intervjuu alguses. Selles
rõhuta, kuidas sina oled just õige inimene firmale kasumit teenima. - Pese juuksed ära, riietu korrektselt. Ära riietusega üle pinguta – jää iseendaks. Kui
hakkad näitlema kedagi teist, siis mõjub see koomiliselt ja varsti jääd nagunii vahele. - Naerata (mõõdukalt). Uuringud kinnitavad, et naeratavad inimesed meeldivad rohkem
ja neil on ka suurem potentsiaal konkursse võita. - Ole loomulik – kui nad seekord sind ei vali, ei tähenda see, et oleksid halb. Lihtsalt
seekord oli neil teistsugune puzzletükk firmast puudu.
Ülle Mugu
Andragoog ja personalijuht
Personaliekspert OÜ
www.personaliekspert.ee
