Milline on hea ja töötav CV?
Curriculum Vitae ehk CV ehk elulookirjeldus on üks peamisi dokumente, mida kasutatakse värbamisprotsessis. Tihti on kandideerimisvoorus olijatel küsimus, et „milline peab olema CV“, Milline on ÕIGE CV“ jne jne. Olen personalijuhina värvanud sadu töötajaid ning lugenud tuhandeid CV-sid. Järgnev põhineb praktilisel kogemusel, teoorial ja heal taval.
Esmalt ütlen, et ei ole ühtegi seadust, mis kirjeldaks CV vormistamise nõudeid. Tuntuim CV vorm Euroopas on Europassi CV ja valdkondlikud CV-de vormid.
CV on kahekõne, dialoog lugejaga. See tähendab, et hea CV vastab lugeja ootustele ja ei koorma teda infomüraga. Järelikult oleks mõistlik erinevate konkursside raames oma CV-d veidi uuendada ja presenteerida CV-s just neid kogemusi, mis on antud konkursi raames vaja.
Kui tegemist on nö traditsioonilise, lineaarse karjääriga ühes valdkonnas, siis võib eelistada klassikalist CV-d.
Kui tegemist on karjääripöördega ja teise valdkonda tööle suundumisega, siis on hea võte kasutada funktsionaalset CV-d.
Kui soovid eristuda, võiks kasutada disain CV-d. Lihtne on neid ise koostada, kasutades kujundusprogrammi Canva võimalusi. Kui sa ei ole valmis tegema rahalisi kulutusi, siis tasub jälgida, et kasutad tasuta CV põhja (mitte PRO versiooni).
CV-s tasub avaldada enda kohta infot niipalju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Isikuandmete kaitse seaduses on põhimõte „õigustatud huvi“. See tähendab, et tööandjal on õigus nõuda värbamisvoorus ainult sellist infot, mille vastu tal on õigustatud huvi. Seetõttu ei pea liiga palju oma isikuandmeid CV-sse lisama. Liigseks on osutunud näiteks isikukood, sünnipäev, laste arv, perekonnaseis, poliitiline eelistus, kodune täpne aadress koos postiindeksiga. Ameerika avaliku sektori konkurssidel ei pane inimesed isegi oma nime CV-sse kirja, sest nende nii võib viidata etnilisele kuuluvusele ja nad võivad sattuda diskrimineerimise ohvriks seetõttu näiteks nii, et ei kutsuta üldse vestluselegi.
Kindlasti lisa oma CV-le foto või link video CV-le. Foto eesmärk ei ole iludusvõistlusel osalemine vaid lugejal on lihtsalt hea otsa vaadata (mäletad – CV on ju kahekõne!). Oma praktikast mäletan juhtumit, kus kandidaat sai just tänu oma eriti ebaõnnestunud fotole tööle. Sest see foto äratas tähelepanu, tekitas küsimusi ja nii ta intervjuule saigi. Ja sealt edasi tööle.
Hariduse plokis alusta viimase haridusasutusega, mille oled lõpetanud ja kui sul on vähemalt kesk- või kutse- või kõrgharidus, siis oma põhikooli või lasteaed-algkooli mainimine on just see infomüra, millest võid lugejat säästa. Kui oled koolis millegagi silma paistnud (olnud õpilasomavalitsuses, võitnud konkursse jne) siis võid selle ka ära mainida. Kutse- ja kõrgkooli lõpetajatel on väga hea mõte kirjutada, mis teemat sai lõputööna uuritud.
Täienduskoolituste osas tuleb järgida 5 aasta põhimõtet: vanemaid kui 5 aasta taguseid koolitusi ei ole mõtet märkida (kui ei ole just tegemist väga mahuka ja kaaluka koolitusega). Ole alati valmis vastama küsimusele: „mida see koolitus sulle andis?“ Kui sa vastust ei mäleta (sest see oli nii ammu ju!), siis ära pane seda mõttetut rida üldse CV-sse infomüraks. Täienduskoolituste seast tasuks ka valida välja need koolitused, mis toetavad just selle konkursi raames kandideerimist.
Töökogemust mainides tekib lugejal alati küsimus: miks ta lahkus viimasest töökohast? Seetõttu on jälle mõistlik lugejale vastu tulla ja kohe ära märkida töökogemuse juurde ka lahkumise põhjus. Kui töökogemuste vahel on suured tühimikud, siis võid kirjeldada, mida tegid sellel ajal (nt olin lapsega kodus, reisimas, kaitseväes, võtsin enesearengu aasta jne). Sarnased ja väikese pikkusega töökohad võiks grupeerida, see hõlbustab lugemist.
Tänapäeval on levinud väärtuspõhine värbamine. See tähendab, et kui leiad, et sinu väärtused kattuvad ettevõtte omadega, siis võid CV lõpus presenteerida ka enda hobisid ja omadusi (eriti kui oled eelnevalt googeldades välja uurinud, et need sarnanevad firmaga kuhu kandideerid).
CV-d kirjutades ja kandideerides võivad otsustavaks saada pisiasjad- näiteks e-posti aadress (ja see keskkond, kus majutad oma e-posti), pealkiri, vormistus, kirjavead ja veel paljud paljud pisiasjad. Seetõttu lase kellelgi oma valminud CV kõrvalpilguga üle lugeda enne, kui teele saadad. Tihti on nii, et ise enam ei märka oma vigu ja näpukaid.
CV on ka müügikiri. Müües pakud ikka seda, mida klient osta soovib. See tähendab, et ka CV ei pea olema koht, kuhu oma särava elulookroonika kõik peensusteni kirja paned, vaid eelkõige just need kogemused-kompetentsid, mida on vaja antud konkursi raames. Sedasi sa ei koorma üle. Püüa oma rikkalik isiksus ja töökogemus mahutada ühele-kahele leheküljele!
Edukaid kandideerimisi soovides!
Ülle Mugu
