Sain koondamisteate.    “Mida? Miks? Kuidas ma küll hakkama saan? Ma olen esimest korda elus töötukassa klient  ja koroona ka veel lisaks, kas saab veel hullemaks minna?” Need olid mu esimesed mõtted, kui pidin lahkuma panganduse maailmast. Mäletan, et esimene nädal möödus enesehaletsuses, süüdistamises ja ebaõigluse ohvrina tundes.

Seejärel sain aru, et on aeg lõpetada kaeblemine ja ainult mina saan muuta seda, kuidas ennast tunnen ning mida endast arvan. Praegu on mulle antud suurepärane võimalus saada selleks, kelleks ma tegelikult tahan saada. Ausalt öeldes sellel hetkel siiski polnud mul aimugi, kelleks tahan saada, aga teadsin, et pangandusse kindlasti mitte. Nii et asusin tegutsema, sest öeldakse: “Lahendused tulevad alati teel olles.” Mõistsin, et minus on hirm – hirm teadmatuse ees. Ma teadsin ka seda, et hirm tähendab kogemuse puudumist. Ja kuidas kogemusi saada – tuleb CV üles vuntsida ja kandideerima asuda.

Ma kandideerisin pea igale poole, mis tundus natukenegi huvitav mu jaoks. Nii kogunes kandideerimisi üle 70. Mäletan esimest töövestlust, kuidas ma sõna otseses mõttes värisesin: käed peitsin laua alla värisevate põlvede peale. Kuid õnneks oli mu esimene töövestluse kogemus meeldiv ja pääsesin edasi ka teistesse voorudesse. Sain isegi tööpakkumise, aga kuna tundsin, et tegemist pole ikkagi selle õige kohaga, siis otsustasin loobuda ja edasi otsida. Esimene eduelamus oli seega mul olemas ja asusin veelgi usinamalt kandideerima ning sain palju kutseid ka töövestlustele. Ma olen käinud rohkem kui 30. töövestlusel ja saanud kokku 10. tööpakkumist, millest olen vastu võtnud vaid need õiged, mis mind päriselt kõnetavad – värbaja, teenindusjuht, personalijuht  ja koolitaja. Aga nüüd siis põhiteema juurde – mida naljakat kogesin töövestlustel ja mida õppisin neist.

Kõige naljakam kogemus oli minu jaoks klienditoe ametikohale kandideerimine. Ühel hetkel öeldi mulle, et teate, Teie vist ikka ei sobi sellele ametikohale, sest kui vaadatakse, et tuleb Sinusugune blondiin, et see küll asjast midagi ei tea.

Teine juhtum oli, kui kandideerisin kliendihalduriks. Intervjuu toimus esimest korda Zoom keskkonnas. Üks esindaja oli pildi ja häälega ja  teised mustad kastid nimedega. Oi, kui ebamugav oli rääkida, kui 2 musta kasta vaikides kuulavad. Kuna ma ise olen julge küsija, siis viimases osas anti mulle see võimalus. Pöördusin nimepidi esimese musta kasti poole küsimusega, et kuidas iseloomustab 3 märksõnaga ja näitega praegust meeskonda, kuhu nad uut kolleegi otsivad. Täielik vaikus. Seejärel põhiesindaja pakkus, et ju on tal tehnilised tõrked. Pöördusin siis 2. musta kasti poole sama küsimusega. Ta oli veidikese aja pärast olemas ja vabandas, et ta ei kuulnud küsimust, kuna oli muude asjadega hõivatud. Ehk tegelikkuses polnud keegi mind kuulamas ja tekkis tunne, et siin küll päriselt ei hoolita, vaid ollakse näiliselt kohal.

Kolmas humoorikas juhtum oli, kui arvasin, et minust võiks assistent saada. Minu käest küsiti alguses, et mille üle uhkust tunnen elus.  Siis oli aeg minu küsimusteks ja otsustasin ka vastu küsida sama küsimuse. Seepeale esindaja muutus väga tõrksaks ja vastas, et tema on tööandja ja esitab selliseid küsimusi mitte mina, et kes meist siin värbaja nüüd on. Vastasin rahulikult, et ka mina soovin temaga hea meelega lähemalt tuttavaks saada ja teada saada, mis on tema uhkust tekitavad hetked. Mina usun, et töövestlused on siiski võrdsete vastaspooltega meeldiv vestlus.

Neljas juhtum leidis aset, kui mõtlesin, et minust võiks müügiesindaja saada. Mulle helistati ja küsiti kas ma olen õnnelikkus peresuhtes? Puhkesin naerma ja uurisin, millest selline huvi. Vastati, et nemad üksikvanemaid tööle ei taha, kuna tegemist on katkiste inimestega. Ma vastasin viisakalt, et teate, mina olen õnnelikus peresuhtes, aga Teie poolt pakutud koht pole küll minu jaoks.

Ja nüüd olulised õppetunnid, millest ka Sulle, armas lugeja, võib edaspidi kasu olla.

  • Tea alati enda väärtust ja ära lepi vähemaga. Kui Sulle pakutakse palka, mis on alla Sinu ootuste, siis julgelt ütlegi, et ma tean, mida ma väärt olen ja selline palganumber tekitab minus rahulolematust ja nii ma ei saa 100% tööle pühenduda.
  • Küsi alati täpsustavaid küsimusi meeskonna, ülesannete, töötingimuste ja tööaegade kohta.
  • Vaata alati üle tulevase tööandja koduleht, facebook, googelda ja palu endale näidata ka tulevast töökohta, kus reaalselt Sinu töötegemise laud ja tool asub. Ühes kohas oli nii, et oli pilt ilusast ja avarast tööruumist, aga tegelikkuses oli pisike ja hämar tuba selgitusega, et me kolisime hiljuti ja ega töökeskkond polegi ju oluline. Muidugi on oluline ja väga oluline, sest suurema osa oma päevast veedad just seal.
  • Kui tööandja mustab endist töötajat, siis see on esimene ohumärk.
  • Kui tunned, et pakutud töökoht pole Sinu jaoks, siis töövestlusel võidki öelda näiteks, et hoida kokku nii Teie kui ka minu aega, siis tunnen, et see pole siiski minu jaoks. Tänan Teid pühendatud aja eest ja soovin edu uue kolleegi leidmisel. Aeg on hindamatu ja väärtusta seda maksimaalselt.
  • Enne töövestlusele minekut visualiseeri mitmeid kordi, kuidas sisened, mida ütled, kuidas küsimustele vastad ning tunneta, et oled rahulik ja enesekindel. See kõik aitab kaasa edukaks töövestluseks.
  • Kui kohtud tööandjaga, siis naerata, tervita rõõmsalt ja vaata silma vähemalt 3 sekundit – see on väga hea esmamulje looja.
  • Peale töövestlust mõtle sellele, mis läks hästi. Alles järgmisel päeval analüüsi, mida ja kuidas saaksid edaspidi veelgi paremini teha.
  • Pea meeles, et ükskõik kui halb töövestlus ka polnud, alati võib sellest leida midagi, mis ajab naerma. Lihtsalt otsi seda teadlikult. Samuti suure tõenäosusega koged hoopis meeldivat vestlust huvitavate ja toredate inimestega.
  • Kõige olulisem – usalda oma sisetunnet! Kui kõik tundub õige, aga sisetunne ütleb ei, siis on kindel, et midagi palju paremat on ootamas. Liigu julgelt edasi kuni leiad 100% õige tundega töökoha.

Ma olen kandideerimisprotsessides kohtunud nii paljude toredate inimestega, saanud rohkelt uusi kogemusi ning teadmisi, õppinud ennast väärtustama ning teinud enesearengus suure hüppe. Olen õnnelik ja tänulik, sest nüüd tean, et kõik halb on tegelikkuses hea ja igale tormile järgneb alati soe päikesepaiste.

Tänu töövestluste kogemuste pagasile sai minust värbaja. Ma nägin, kuidas tänapäeval töövestlused päriselt toimuvad ja mida mina saan värbajana paremini teha. Kogesin ka häid ja professionaalseid vestlusi, mille tulemusena lahkusin töövestlustelt naeratus suul. Minu eesmärgiks on värbajana pakkuda kandidaadile samasugust positiivset kandideerimise kogemust, olenemata kas tööleping sõlmitakse või mitte.

Kui Sina oled praegu otsimas oma ellu uut väljakutset ja vajad abi CV atraktiivsemaks muutmisel või eduka töövestluse praktilist harjutamist, siis ole julge ja võta minuga ühendust. Lähemalt saad lugeda Karjäärikeskuse lehelt.

Soovin palju eduelamusi!

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga