Mis on psühhosotsiaalne ohutegur?
Töötervishoiu ja -ohutuse seaduse § 91 kohaselt on psühhosotsiaalne ohutegur: õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi (www.riigiteataja.ee ).
Praktilises tööelus tähendab see eelkõige juhtimisega seotud probleeme ning ka töötajate omavahelist suhtlemist.
Psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad olla tööstressi põhjuseks. Tööstress tähendab seda, kui töötaja tajub, et pinge on suurem kui ressursid ehk võimalused toime tulla. Ehk siis psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad olla põhjuseks ja tööstress tagajärjeks.
Psühhosotsiaalseid ohutegureid seostatakse ka kiusamise ja ahistamisega töökohal.
Optimaalne tööalane pinge on just positiivne ja seda seostatakse sellega, et töötaja tajub oma ressursse ning peab ülesandeid pigem väljakutseks. Sellises olukorras on sooritus pigem parem. Halb on olukord siis, kui pingeseisund kestab kaua, vallandub kohanemisreaktsioon, mis võib tuua kaasa organismile palju terviseprobleeme. Siis tunneme oma keha kaudu tööstressi. Sageli ongi nii, et olles pingeolukorras hakkab inimene ebanormaalsust normaalsuseks pidama ning ei taju ohtu. Keha märguannete peale toimub tavaliselt märkamine.
Tööstressi sagedamini põhjustavad tegurid:
- Liiga suur või ka liiga väike töökoormus;
- Ebamõistlikud tähtajad;
- Segaselt püstitatud tööülesanded ja ebaselged juhtimine;
- Tunnustuse puudumine;
- Puudub võimalus kaebusi esitada;
- Palju vastutust, kuid vähene kontrolli või otsustusvabadus;
- Mittetoetavad või koostööd mitte tegevad ülemused, alluvad või kaastöötajad;
- Kontrolli puudumine oma töötulemuse üle;
- Ebakindlus töö suhtes;
- East, soost, rassist, rahvusest või religioonist tulenevad eelarvamused;
- Töökiusamine;
- Ebameeldiv või ohtlik füüsiline töökeskkond;
- Võimaluse puudumine oma annete ja võimete rakendamiseks;
- Liiga suur pinge – võimalus, et väike viga või tähelepanu hajumine viib oluliste negatiivsete tagajärgedeni.
Mida siis ette võtta?
- Esmalt peab uurima olukorda, et kus asume? Selleks on hea tööriist siin: www.stressivastu.ee .
- Seejärel kavandama tegevusi olukorra parendamiseks.
- Tegevused ellu viima ning hindama parendustegevuste vajalikkust.
Kogu protsessi peab saatma avatud kommunikatsioon ja selgitamine töötajatele, et miks ja mida me teeme. Halvasti läbi viidud psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegelemine võib olukorda veel halvemaks muuta.
Kui vajad abi, siis võid pöörduda Personaliekspert OÜ tööpsühholoogi poole kaardistamise või koolituse läbiviimiseks: https://personaliekspert.ee/kontakt/
Head teemakohast lugemist ja uuringuid võid vaadata siit:
http://www.stressivastu.ee/fileadmin/user_upload/CENTAR_l6pparuanne.pdf
Vaimne tervis töökohal. Kuidas luua tervislik töökoht? https://intra.tai.ee/images/prints/documents/143817521369_vaimne_tervis_tookohal.pdf
